KOOLILUGU

Kool on omamoodi maailmamudel, mis ühendab endas paljusid väiksemaid maailmu. Ta ise on aga osa ühest hoopiski suuremast maailmast, mille järjepidevus algab aastasadade tagant.
Keila koolihariduse lugu algas aastast 1691. On teada, et esimene Keila köster-koolmeister oli Elias Packel, kelle käe all õppisid lapsed lugemist, katekismust ja kirikulaule.
Segased ajad ja suured sõjad ei möödunud jälgi jätmata ka Keila kooliloost.
Uue hingamise tõi rahvuslik ärkamisaeg, mil Väljaotsa talus hakkas Kustas Ampeli juhtimisel toimuma õppetöö. 1867. aastat loetaksegi Keila järjepideva hariduse andmise alguseks. Esialgu oli koolis kaheksa õpilast, seitse poissi ja üks tüdruk. Koolis käidi kaks päeva nädalas ja kool oli 2-klassiline.
Kui Põhjasõda tõi hariduse andmisse segaseid aegu, siis Vabadussõja järel lõi Keila hariduselu õitsema. 1930.aastal ehitati linnarahva rahadega uus koolimaja Eesti Vabadussõjas langenute mälestuseks.
Rehielamus kasvanud maalapsele oli uus koolimaja eriliseks imetlusobjektiks, muinasjutulossiks. Õpilasi oli sel ajal 220 ja kool oli 6-klassiline.
1944. aastal, II maailmasõja ajal, lisandus seitsmes klass ning kool muutus mittetäielikuks keskkooliks. Mõned Keila 7-klassilise Kooli vilistlased on tänagi meie seas ning mäletavad tema lugu.
1954. aastal hakati Keilas andma keskharidust. Aastate jooksul on kool kandnud erinevaid nimesid: Keila Keskkool, Keila I Keskkool, Keila Gümnaasium ja Keila Kool. Õppeasutus on töötanud erinevates majades, koosseisudes ja õppevormides, kuid sisu ja eesmärk on püsinud muutumatuna – anda võimetekohast haridust igale lapsele.
Täna õpib Keila Koolis üle 1600 õpilase ja kool on 12-klassiline.
Igal kevadel annab kool maailmale midagi juurde ja sügisel saab midagi tagasi. Algab uus ringkäik, mis on eelmisega sarnane, ent ometi kordumatu.

Translate »