Neljapäeval, 4. veebruaril käisime koos klassikaaslastega Harjumaa muuseumis Tiiu Übi isikunäitusel „Meenutades möödunud aegu".

Tiiu Übi sündis 27.juunil 1941. aastal Sondas. Tema vanemad surid, kui tüdruk oli 6.-7. aastane ning seetõttu kasvas ta üles onu peres. Übi on õppinud Tallinna 12. Mittetäielikus Keskkoolis ning Tallinna 8. Koolis, samuti Tartu Kujutava Kunsti Kooli. 1970. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi teatrikunstnik-pedagoogi kutsega. Nüüdseks on Übi tuntud oma 30 aastase tööga ETV kunstnik-lavastaja ja peakunstnikuna.

Enne näitust polnud ma Tiiu Übist midagi kuulnud. Seega ei olnud mul eelnevalt mingeid mõtteid ega eelarvamusi selle kohta, kuhu ja mida meid vaatama viiakse. Näitusesaali sisenedes tabas mind aga meeldiv üllatus. Nägin enesele vastu vaatamas vanu sõpru ETV telelavastusest – alustades Ropkast lõpetades Kardemoni röövlitega.

Saalis ringi vaadates võis näha Tiiu Übi lavakavandeid erinevates tehnikates: osavalt oli kasutatud värvipliiatseid, õlipastelle, pritsimistehnikat.

Peale mitmete tuttavate lastelavastuste pakkusid suurt üllatust ka telelavastusete „Ma armastasin sakslast", „Rudolf ja Irma" ning „Wikmani poisid" lavakavandid. Silma jäid samuti Raimond Valgre elust vändatud filmi „Need vanad armastuskirjad" eskiisid. Neid vaadates kummutasin enda varasema arvamuse lavataustade pealiskaudsusest. Näinud Übi üksikasjalikke pisidetailideni läbi mõeldud teoseid tõdesin, kui palju mõttetööd ja fantaasiat selle kõige valmimiseks on vaja.

Peale ETV-le tehtud projektide võis väikeses saalis näha Übi viimaste aastate akvarelle ja portselanimaale.

Akvarellidest jäi enim meelde „Sügis". Minu meelest oli autor esiplaanile toodud mahlakate sügiseste õuntega hästi tabanud aastaaja olemust. Üldises plaanis oli selles töös kasutatud erinevalt teistest akvarellmaalidest enam rõõmsaid toone, mis jätsid kõrvale halli ja sombuse sügise, näidates aastaaja rõõmsamat poolt.

Portselanimaalingud olid peensusteni täpsed, samaaegselt ei olnud need liiga suursugused, vaid jäid ikkagi oma lihtsuses kauniteks. Sellist stiili serviisi oleks meeldiv endagi kodulaual kasutada.

Tänu tollele meeldivale neljapäevasele pärastlõunale sain ma aimu kunstnik Tiiu Übi elukäigust ja loomingust. Mõistsin, kui mahukas töö on tegelikult eskiiside kujundamine ja ülesjoonistamine. Hindan Übi loomingu juures väga seda, et ta ei ole kunagi millegagi üle pingutanud, vaid on suutnud alati jääda hea maitse piiridesse. Lihtsuses peitub ju võlu ja tema loomingus on seda võlu rohkesti.

 

Brita Rikkolas, 10.A