Koolilugu

 

Kool on omamoodi maailmamudel, mis ühendab endas paljusid väiksemaid maailmu. Ta ise on aga osa ühest hoopiski suuremast maailmast, mille järjepidevus algab aastasadade tagant.

 

Keila koolihariduse lugu algas aastast 1691. On teada, et esimene Keila köster-koolmeister oli Elias Packel, kelle käe all õppisid lapsed lugemist, katekismust ja kirikulaule.

 

Segased ajad ja suured sõjad ei möödunud jälgi jätmata ka Keila kooliloost. Uue hingamise tõi rahvuslik ärkamisaeg, mil Väljaotsa talus hakkas Kustas Ampeli juhtimisel toimuma õppetöö. 1867. aastat loetaksegi Keila järjepideva hariduse andmise alguseks. Esialgu oli koolis kaheksa õpilast, seitse poissi ja üks tüdruk. Koolis käidi kaks päeva nädalas ja kool oli 2-klassiline.

 

Kui Põhjasõda tõi hariduse andmisse segaseid aegu, siis Vabadussõja järel 1930. aastal lõi Keila hariduselu õitsema ja ehitati päris esimene koolimaja, mis tegutseb tänase päevani. Rehielamus kasvanud maalapsele oli uus koolimaja eriliseks imetlusobjektiks, muinasjutulossiks. Õpilasi oli sel ajal 220 ja kool oli 6-klassiline.

 

1944. aastal, II maailmasõja ajal, lisandus seitsmes klass ning kool muutus mittetäielikuks keskkooliks. Mõned Keila 7-klassilise Kooli vilistlased on tänagi meie seas ning mäletavad tema lugu.

 

1954. aastal hakati Keilas andma keskharidust. Aastate jooksul on kool kandnud erinevaid nimesid: Keila Keskkool, Keila I Keskkool, Keila Gümnaasium ja Keila Kool. Õppeasutus on töötanud erinevates majades, koosseisudes ja õppevormides, kuid sisu ja eesmärk on püsinud muutumatuna – anda võimetekohast haridust igale lapsele.

 

Täna õpib Keila Koolis üle 1300 õpilase ja kool on 12-klassiline.

 

Igal kevadel annab kool maailmale midagi juurde ja sügisel saab midagi tagasi. Algab uus ringkäik, mis on eelmisega sarnane, ent ometi kordumatu.

Valitud fakte Keila kooliloost

  • Haridusalane tegevus Keilas ulatub 17.sajandisse. Huvitav on teada,et 17. sajandi lõpus ja 18.sajandi alguses sai Keila kihelkond haridusküsimustes äratust naabritelt. Nimelt oli 17.sajandi lõpus eriti arenenud koolikorraldus Risti ja Harju-Madise kihelkondades, kust pärines 17.sajandi tuntud koolitegelane ja esimese eestikeelse õpetajate seminari asutaja B.G.Forselius.
  • Esimene arvestatav fakt haridustegevusest Keilas on kirikuõpetaja Anton Heidrichi (1659-1692) sisseseatud korrapärane eestikeelne leeriõpetus ning selleks otstarbeks koostatud vaimuliku sisuga õpperaamat.

1694.a kohaliku koguduse visiteerimisel märgiti, et nii vanad kui noored, mehed ja naised on köstri juhtimisel omandanud küllaltki hästi usumõisteid. Tol ajal (1691-1726) töötas Keilas köster-koolmeistrina Elias Packel. Mitmete ürikutes antud vihjete põhjal pidi toimuma sel ajal ka koolitöö. Põhiliselt omandati lugemisoskus, õpiti katekismust ja kirikulaule. 1725.a lokaalvisitatsioon näitas, et 2728 Keila kihelkonna elanikest oskas lugeda kooli ja koduõpetuse abiga 478 noorukit ja täiskasvanut, nendest oli 307 lugemise täiesti selgeks saanud.

  • Pikemat aega oli probleemiks koolihoone puudumine. 1724. a. ehitati see pastoraadi juurde. 18. sajandi kohta tervikuna ei ole teada, et Keilas oleks kooliolude korraldamiseks rohkem midagi ette võetud. Lugemisoskus arenes põhiliselt koduõppe teel. Mõningat juhendamist noortele anti nn. leerikoolis, kus õpiti usuõpetustja kirikulaule, koos sellega ka pisut lugemist.
  • 1820. a. palgati Keila pastori Otto Reinhold Holtzi poolt kaks rändavat lugemisõpetajat, kes kihelkonda pidi liikudes  õpetasid lugemisoskust ja piiblilugu.
  • 19. sajandi teisel poolel, rahvuslikul ärkamisajal, süvenes ühiskonnas arusaamine hariduse vajalikkusest. Keila kihelkonnas jõuti konkreetsete tulemusteni 70. aastail, mil rajati Keilast 3 km eemal asuvasse Väljaotsa tallu kool. Praeguste andmete põhjal on korrapärase õppetöö alguseks  1867. a., mil  Väljaotsa talus Kustas Ampeli juhtimisel  toimus õppetöö. Esimesed andmed õpilaste kohta on 1871. a. Tol ajal õppis koolis 7 poissi ja 1 tüdruk.Esialgu käidi koolis 2 päeva nädalas. Alates 1872. a. õpiti koolis kolmel nädalapäeval. 1873.aastast oli kool kaheklassiline, 1879-1880 ruumikitsikuse tõttu üheklassiline. Avaramate õpitingimuste huvides koliti 1986.a Kruusiaugule, kus kool töötas kuni 1918.a. Esimene õpetaja Kruusiaugul oli Kustas Väljamäe. Kruusiaugu kool oli 3-klassiline. Seal õpetati vene keelt, aritmeetikat, emakeelt, laulmist piiblilugu ja katekismust. Koolitöö toimus igal tööpäeval.
  • 1907-1911 avati Keilas  Keila Rahvaharidusseltsi Kool  erakoolina, mis oli alguses 2-klassiline, 1908.a 3- klassiline. Eestikeelse erakoolina oli see tsaarivõimudele vastuvõtmatu ja suleti.
  • 1912.a alustas tööd  Keilas  3-klassiline kool nimega Keilaskoje Pravitelstvennoje Utðiliðtðe, mis töötas venekeelsena 1917.a.
  • 1918. a kandis kool Keila Kõrgema Rahvakooli nime ja muutus eestikeelseks. Keilasse toodi Kruusiaugu õpilased. 1918-1919 a juhatas kooli Hans Laagus, 1919-1920 August Käomägi. 1919.a muudeti kool 6-klassiliseks algkooliks 139 õpilase ja 5 õpetajaga.
  • 1920-1943 oli kooli juhatajaks Konrad Preem(Brehm). Neil aastail kasvas õpilaste arv pidevalt, sest Keila algkooliga  ühendati mitmed naaberkoolid (Valingu, Kumna ja Tuula)
  • Suurim probleem  esimesel tõõkümnendil oli koolihoone puudumine See ehitati 1930.a Eesti Vabadussõjas langenute mälestuseks. Keila 6-klassilises Algkoolis õpetati eesti keelt, matemaatikat, kodulugu, looduslugu ,maateadust, ajalugu, saksa keelt, usuõpetust, laulmist, käsitööd, võimlemist ja joonistamist.
  • 1927-1941.a töötas tütarlastele täiendusklass algkooli juures. 1929-1947.a oli Keila mõisas põllutöökool poistele.
  • 1940.a okupeeriti Eesti Nõukogude Liidu poolt ja Keila 6-klassiline Algkool muudeti mittetäielikuks keskkooliks. Õppeainetest jäeti välja usuõpetus, lisati juurde vene keel. Emakeeleõpikud vahetati välja kõikides klassides.
  • 1941-1944.a Saksa okupatsiooni ajal jätkas kool tööd 6-klassilise algkoolina, õpikud ja õppeained olid  Eesti Vabariigi aegsed.
  • 1944.a alates oli Eesti taas nõukogude võimu all. Kool muutus 7-klassiliseks, õppeprogrammid ja -ained kohandati vastavalt võimu nõuetele.
  • Seoses vene kooli loomisega Keilasse ja selle paigutamisega Keila kooli ruumidesse, hakkas 1946/47 õppeaastal kool tööle kahes vahetuses - eesti kool hommikupoolses ja vene kool õhtupoolses.
  • 1944-1947.a juhtis kooli Aleksander Rebassov. 1947.a märtsis ta vallandati süüdistatuna sini-must-valge lipu hoidmises, arreteeriti ja saadeti Siberisse. Direktori kohusetäitjaks määrati õppeaasta lõpuni H.Venda.
  • 1947-1954.a töötas Keila Mittetäieliku Kooli direktorina Rudolf Oja.
    • 1951.a liideti kooliga Keila venekeelne kool.
    • 1954.aastast on Keila 7-klassiline Kool muudetud Keila Keskkooliks 477 õpilase ja 29 õpetajaga.
  • 1954 - 1956.a töötas Keila Keskkooli direktorina Rudolf Oja. Direktorina töötades andis ta koolis laulmise tunde ja oli muusikatöö hingeks majas. 1956.a 
  • 1959 - 1961.a töötas Keila Keskkooli direktorina Samuel Mäe. Lahendada tuli eelkõige suur ruumikitsikus ning leida kõrgharidusega õpetajate kaader. Kooli töötingimuste parandamiseks otsustas rajooni juhtkond uue koolimaja ja õpetajatele elamu ehitada. Perspektiiv oma korter saada tõi Keilasse palju noori õpetajaid, kel kõrgharidus käes või saamisel.
  • 1954 - 1978.a kuulus algkool Keila Keskkooli koosseisu.
  • 1956/60. õppeaasta keskel avati uus koolimaja. Rõõm oli suur soodsate, avarate õpitingimuste tekkimise üle.
  • 1959.a anti välja esimene Keila õpilasalmanahh "Sõnasepad".
  • 1960/61. õppeaastal hakkasid abituriendid esimeste klasside õpilasi esimesel koolipäeval vastu võtma. Koolikord oli karm: õpilased ei tohtinud tukkasid soenguna ette lõigata, keelatud olid siidsukad ja ehted.
    • 1961.a veebruarist septembrini töötas direktori kohusetäitjana Maria Vilimaa, õppealajuhatajana Eduard Lätt.
  • 1961- 1984.a (pensionini) töötas Keila Keskkooli direktorina Endel Kukner.
  • 1963.a hakati rajama kabinetsüsteemi.
  • 1963.a hakkas Keila Keskkool andma ka kutseõpetust. Kooli taotlusel klassivälise töö korras oli võimalik saada amatöörautojuhi ja kuduja-ketraja kutse. 1969/70. õppeaastal muudeti autoõpetus tootmisõpetuse üheks haruks ja selle tulemusena said autoõpetuse klassi lõpetanud esialgu amatööri, hiljem III liigi autojuhi kutse.
  • 1964.a rajati Keila Muusikakool.
    • 1964/65. õppeaastal oli õpilasi 1002. Taas hakkas tunda andma ruumikitsikus ning taotleti juurdeehitust: uut ja vana koolimaja ühendavat 4-korruselist hoonet. Juurdeehitus valmis 1967/68. õppeaastaks.
    • 1967/68. õppeaastal jagunes Keila Keskkool kaheks kooliks: Keila 1. Keskkool (eesti õppekeelega) ja Keila 2. Keskkool (vene õppekeelega).
    • 1968.a alustati kooli tulevate 1. klassi laste katsetega, mille käigus selgitati välja logopeedilise klassi õpilased ja lapsed, keda oli vaja enne kooli tulekut õpetada. Need lapsed hakkasid käima koolis kord nädalas (korraga 2 tundi). Samal ajal kui lastel olid tunnid, toimusid loengud ja õppused vanematele.
    • 1968.a, 14. septembril toimus koolielus taas üks suursündmus: avati täismõõtmeline staadion.
    • 1971.a komplekteeriti logopeed Laine Veskeri organiseerimisel kooli I ja II logopeediline klass, esimesed Harju rajoonis. Järgmistel aastatel komplekteeriti täiendavalt üks logopeediline klass aastas. Sidemed Moskva koolidega. Avati Keila 1. Keskkoolis muusikakallakuga klassid. 1976/77 võttis muusikakallakuga klassi õpetada Koit Kirber.
    • 1975.a, 3.oktoobril avati Keila 1. Keskkooli uus koolimaja Põhja tänaval. Kuna kool pidi avatama  juba 1. septembril, saatsid pahandatud rajoonijuhid sellele tähtsale sündmusele oma asetäitjad. Uude majja asusid vaid V - XI klassid, nooremad jäid algkooli ja vaheehitisse. Uus maja oli küll avar, kuid lohakalt ehitatud vaatamata sellele, et kooli direktor jälgis pidevalt ehitustegevust. Kohe pärast hoone valmimist oleks pidanud alustama kapitaalremondiga. Maja lagunes kiiresti ja kogu ehituspraak tuli koolil oma jõududega ära parandada. Kohe pärast valmimist algas ruumide ümberehitamine, sest olemasolev ei rahuldanud kooli tegelikke vajadusi.
    • 1978.a jagunes Keila 1. Keskkool administratiivselt kaheks. Kooli algkooliosa nimetati Keila Algkooliks ja V- XI klassid moodustasid Keila 1. Keskkooli. Niisuguse koosseisuga keskkool oli vabariigis ainulaadne. Keila Algkoolist sai vabariigi suurim algkool.
  • 1984 - 1994 töötas Keila 1. Keskkooli direktorina Andris-Leons Selg.
    • 1988/89. õppeaastal on koolinädal viiepäevane. Veel kantakse koolivormi. Lastevanemate komitee asemel töötab volikogu, mis hiljem nimetati hoolekoguks.
    • 1990.a algasid suhted Keila 1. Keskkooli ja Hollandis asuva Leerdami Cals College'i vahel Harry Raemaekers'i algatusel. Arenevad sidemed ka Rootsi, Taani, Soome ja Sakse koolidega. Tähistatakse Keila hariduselu 300. aastapäeva.
    • 1989/90. õppeaastal loodi humanitaarklass ja reaalklass. Riik eraldas koolile 15 arvutikomplekti "Juku" ja avati arvutiklass. Vene keele tundide arv väheneb. On uus ajalooprogramm.
    • 1990/91. õppeaastal eksamile lubatakse kolme puudulikuga, sealhulgas võib puudulik olla ka eksamiaine. Koolivormi enam ei nõuta.
    • 1991/92. õppeaastast alates on lõpuklassiks 12.klass.
    • 1992.a lülitus kool õpetaja Tiina Veisalu kaudu õpilasvahetuse rahvusvahelisse programmi (keskus USA-s)
    • 1996.a juunikuus sai kool Interneti püsiühenduse ühena esimestest vabariigi koolide seast.
  • 1994 - 1996.a töötas kooli direktorina Kaido Prink.
    • 1995/96. õppeaastast hakkab Keila 1. Keskkool kandma Keila Gümnaasiumi nime. Luuakse uus logo ja mälestusmedal. Tähistatakse koolimaja 20. sünnipäeva.Lastevanemate volikogu asemel hakkab tööle hoolekogu.
  • 1996 - 1998 töötas Keila Gümnaasiumi direktorina Ants Vospert
    • 1997.a aprillis toimusid Keila hariduspäevad. Esimesed riigieksamid. Keila kool 130 - aastane.
  • 1998 - 2001.a töötas direktorina Kaider Vardja.
    • 1998 Kooli ajaleht "Teataja".
    • 1999 Uus koolilipp. Loodi mittetulundusühing - õpilasomavalitsus.
    • 2000 Esmakordselt toimus kultuurisündmus "Oma Nägu".
  • 2001- 2002 kooli direktori kt Liivi Prink.
    • Kooli 135.aastapäeva tähistamine. Vilistlaskokkkutulek. Koolis töötab 1.klass
  • 2002/03.õ-a alates on direktoriks Liivi Prink.
    • Õpilasparlamendi loomine.  Eestikeelne õhtuosakond gümnaasiumi juures, st korraldatakse ümber Keila Gümnaasium, Keila Vene Gümnaasium ja Keila Õhtukeskkool liites Keila Õhtukeskkooli Keila Gümnaasiumi ning Keila Vene Gümnaasiumiga, millega seoses Keila Õhtukeskkool lõpetab tegevuse 21.augustil 2002.a.
  • 2006/07. õ-a alates on direktoriks Marju Käo.
    • 2007. aasta jaanuaris kinnitati Keila Hariduse SA põhikiri ning sihtasutus asutati 1. märtsil.
  • 2009/10. õ-a alates on direkotriks Gled-Airiin Saarso.
    • 2009/10 õppeaastast tegutseb Keila Kool, omavahel liideti Keila Algkool ja Keila Gümnaasium. Koolitusloa alusel alustas tegevust 1. septembrist 2009. Koolide liitmise otsus võeti volikogus vastu 2007. aastal. 
    • 2009/10 õppeaastast võttis Keila Hariduse SA koolipidamise üle.
    • 2009. aastal suleti Keila SOS Hermann Gmeineri Kool, õpilased asusid enamjaolt õppima Keila Koolis.
    • 2011. aasta jaanuarist alustati õppetööd uuest koolimajast asukohaga Ehitajate tee 1. Uue koolimaja ehitamise otsus võeti vastu 2007. aastal.
  • 2012/13. õ-a alates on direktoriks Liivi Siim (Prink).

 

 

Traditsioonid

Esimene september algab meie koolis alates 1969. aastast kogu koolipere ühise rongkäiguga Keila lauluväljakule.

 

Lipud on muutnud värve, saanud uusi logosid ja märke, õpilased ei kanna enam (veel) koolivormi, teisenenud on marsruut, kuid tegevuse sisu ja mõte on jäänud samaks.

 

Möödunud ajad on koolis olnud erinevat nägu, toonud kaasa uusi kombeid ja traditsioone. Mõned neist tegemistest on jäänud oma aega, mõned on olnud, läinud ja tagasi tulnud, mõned polegi kunagi katkenud.

 

Kindlasti mäletavad endised ja praegused õpilased-õpetajad just selliseid üritusi, mis meenutavad kooliaega Keila Koolis, ning iseloomustavad just neid ajahetki soojade sõnadega.

 

Iga aeg on inspireerinud erinevaid tegemisi (Rütmix, Kõps, Spunk, Spekter, Gahoma, Folk), kuid siis andnud teed järgmisele (Rokipidu, Moeshow, Oma Nägu, Vabalava, Õpilaskonverents, GLOBE, Öölugemine, Sügiskoogi pidu).

 

Koos moodustavad nad ühe suure ja olulise pöörleva ringi, mis mõjutab õpilasi nende kooliajal ja kujundab neist just sellised inimesed, kelle üle on kool tänini uhke ja rõõmus.