« Tagasi

Teatepulk anti üle

Augustikuu lõpus andis Keila Kooli HEV-õppe koordinaator Diana Tarand teatepulga üle uuele inimesele, Kristiina Heimonenile. Sotsiaalpedagoogi ametis olnud Kristiina oli küll enda sõnul töövestlusel üsna kõhklev ja kahtlev, aga väljus konkursilt ikkagi võitjana. Uutest algustest ja valikutest rääkisid naised paar päeva enne kooliaasta algust.

Diana Tarand: „Olen pikka aega jaganud enda elu Eesti ja Soome vahel, kus elab ja töötab mu abikaasa. Poeg elas isa juures ja mina koos tütrega siin, Eestis. Kõik nädalalõpud veetsin Soomes. Ilmselt oleksin seda pendeldamist ja otsustamist aina edasi ja edasi lükanud, võib-olla lükkaksin veelgi, kui poleks tulnud koroonat. Ma ei näinud oma poega ligi neli kuud. Abikaasa oleks küll saanud siia sõita, aga see oleks tema jaoks tähendanud 2 nädalat töölt eemalt viibimist, mis paraku ei olnud kuidagi võimalik. Kui ma nägin, kuidas poja ekraani taga nuttis ja kuidas ta näpuga libistas üle minu näo, justkui proovides mind puudutada, siis ma ei pidanud enam vastu. Esialgne mõte oli küll jätkata kaugtööna Soomest, aga elu tõi teele uued väljakutsed ja aitas otsustamise teha valutumaks. Lisaks sellele alustab poeg sel sügisel kooliteed. Valikute langetamine ei tulnud kergelt. Üks põhjus oli kindlasti selles, et olin klassijuhataja ühele äärmiselt vahvale klassile. Kolm aastat koos kasvamist muutis meid lähedasteks, nad olid ja on siiani nagu oma lapsed. Vanematega oli tore ja mõistev koostöö, lastega väga hea suhe.

Usun siiralt, et Kristiina saab sellel ametikohal hästi hakkama. HEV-õppe koordinaator peab palju suhtlema ja väga palju kirjutama. Kooli dokumentatsioonist sõltub, millist tuge ja millises mahus, laps Haridus- ja Noorteameti nõustamismeeskonnalt saab. Just sinu väljendusoskusest sõltub palju. Kui see jääb nõrgaks, ei pruugi otsus tulla last toetav."  

Kristiina Heimonen: „Töövestlusel ma tõesti ütlesin, et ma pole üldse kindel, kas selle ametikoha ikka võtan, aga siin ma nüüd olen. Tunnistan ausalt, hetkel ma ei adugi vastutuse suurust. Teades Diana kogemusi ja pagasit, siis need kingad on minu jaoks kohe kindlasti liiga suured. Hirmu ei oska tunda. Las mõni kuu möödub, siis saan öelda, mis on kõige raskem ja tekitab ebakindlust. Usun, et koolisiseselt saan hakkama. Info, mis peab majast välja minema, mida on vaja korrigeerida Haridus- ja Noorteametile, dokumentatsioon, see pool vajab kohendamist ja harjutamist. Tulin riigiametist sotsiaalpedagoogiks, et olla loov ja vaba, sest mulle ei meeldi paberitöö. Ja nüüd on jälle ees ootamas tohutu hulk pabereid ja dokumente. Me olime Dianaga nagu paarisrakend. Seega ei ole töö mulle uus, olen tema kõrvalt kõik selgeks õppinud. Pelgan lihtsalt seda meeletult suurt vastutust. Sotsiaalpedagoogil nii suurt vastutust ei ole. Loodan väga, et kõik laabub. Tundide andmisest hakkan kindlasti puudust tundma, sest HEV lapsed on nii vahvad."

           

                                              Diana Tarand ja Kristiina Heimonen