« Tagasi

Hõimupäevad

Hea koolipere!
 
Kätte on jõudmas oktoobri kolmas nädalavahetus. Tähistatakse hõimupäeva.
Hõimupäevad on kõige olulisem soome-ugri rahvaid tutvustav ja koostööd edendav avalikkusele suunatud ürituste sari, mida peetakse alates 1928. aastast.
Hõimupäevi peetakse igal aastal oktoobrikuu kolmandal laupäeval. Alates 2011. aastast on hõimupäev riiklikult tähistatav püha, Eestis sinimustvalge Eesti lipp. Eestlaste lähimateks hõimlasteks ehk hõimurahvasteks on läänemeresoome keelte kõnelejad: liivlased, soomlased, karjalased, vadjalased, isurid ja vepslased. 
 
Miks peetakse hõimupäevi?
Hõimupäevade eesmärgiks on olnud eesti, soome, ungari ja teiste soome-ugri rahvaste rahvusliku eneseusu tugevdamine. Praegusel ajal on hõimupäevad keskendunud muu hulgas Venemaal asuvate soome-ugri väikerahvaste toetamisele.
Hõimupäevade aegu sugulasrahvastega kokku puutudes teadvustavad paljud eestlased tugevamini oma rahvuslikku omapära ja kuulumist soome-ugri rahvaste perre. See süvendab ka meie austust oma keele ja kultuuri vastu. Hõimupäevadest on Eestis saanud tore ja meeldejääv päev, mis avardab teadmisi hõimude ja rahvaste kohta ning tekitab huvi rahvusliku kultuuripärandi vastu.
Samuti arendavad hõimupäevad soome-ugri rahvaste koostööd, mis on võimaldanud paljudel väikerahvastel iseennast leida ja ellu jääda.
 
Kuidas tähistatakse hõimupäeva?
Hõimupäevadel korraldatakse mitmeid sugulasrahvaid tutvustavaid näitusi, filmiõhtuid ja muid kultuuriüritusi.
Ka Keila Koolis tähistatakse hõimupäevi erinevate tegevustega, näiteks humanitaarainete õppetool tähistab hõimupäevi temaatilise säutsuga kooli raadios ja ettekannetega eesti keele ja kirjanduse tundides.
 
Teksti autorid: Grete-Liis Valk, 6.d klass ja õpetaja Gristel Mänd
Teksti toimetaja: Karl-Henri Käämer


Pildi allikas: https://fennougria.ee/rahvad/samojeedi-rahvad/neenetsid/